Tootegrupid

Team Favorite Estonia kolm hõbemedalit MM-i Soodla etapilt

25.05.2017
Team Favorite Estonia kolm hõbemedalit MM-i Soodla etapilt

 

Alter Marine on Team Favorite Estonia toetaja ning meil on rõõm jagada uudist võitudest MM-i Soodla kvalifikatsioonilt. 

Allpool väljavõte nende blogist:

Selle aasta spinningupüügi Maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonivõistluste esimene etapp toimus Soodla veehoidlal. Kokku on see aasta 3 kahepäevast valikvõistluste etappi, iga etapi iga võistluspäev läheb reitingusse eraldi. Valikvõistluste tulemuste järgi selgub Eesti koondis spinningupüügi MMil. Team Favorite saavutas esimese etapi mõlemal võistluspäeval teise koha, lisaks saime hõbekarika ka kahe päeva kokkuvõttes, kokku seega 3 hõbedat. Järgnevas kirjeldame, kuidas me selleks võistluseks valmistusime ja kuidas võistlus ise läks.

Soodla veehoidla oli meie jaoks täiesti tundmatu veekogu. Kevadel jõudsime käia 2 korda mitteametlikel treeningutel veehoidlaga tutvumas. Esimesel treeningul oli vesi kõigest mõni kraad soe ja kala veel ei võtnud. Kasutasime seda aega selleks, et sõita ringi, kaardistada sügavusi, otsida perspektiivset põhjareljeefi, kalapüügiga tegelesime pigem vähe. Nägime väga palju kala aukude kohal. Praktiliselt igas augus seisis särjeparveke. Soodla on väga huvitav veekogu, selle põhjareljeef on väga keeruline ja põhjas on palju auke ja kraave. Ma ei tea täpselt, kuidas need augud tekkinud on, aga paljude aukude põhjas on mingid puujuurikad või oksad. Võib-olla enne jõe üleujutamist tõmmati mingi tehnikaga kõik puud välja ja nende asemele jäid augud ning osad puujuured jäid sisse? Kui keegi teab, võiks valgustada, oleks väga huvitav teada. Igatahes, kaldaäärses vööndis midagi teha ei olnud ja me oletasime, et aukude juurde võib pärast kudemist minna suurem haug, seega sõitsime ringi ja kaardistasime selliseid kohti.

Meie Lowrance Carbon kajalood näitas tihti särjeparvekestest veidi eemal ka suuremat kala. Tüüpiline oli see, et augu kohal seisab särjeparv ja sellest parvest veidi eemal 2-3 haugi ootamas, kuni kõht tühjaks läheb. Auke kaardistasime põhiliselt nii, et sõitsime ringi umbes 8 km/h kiirusel ja kui nägime küljeandurites musta laiku, siis oli selge, et tegemist on auguga. Panime sõidu ajal sellesse kohta punkti kirja ja sõitsime gaasi vähendamata edasi, nii saime huvitavad kohad päris kiiresti ära kaardistatud. Mõne aja pärast läksime nendesse punktidesse juba täpsemalt vaatama, mis seal põhjas toimub, seda vaatasime juba Downscan Imaging abil, mis näitab üsna detailselt, mis paadi all toimub. See oli väga huvitav protsess, aga hiljem selgus, et sellest oli sellel võistlusel vähe kasu, sest aukudest me kala ei saanud.

Teisel mitteametlikul treeningul oli vesi soojemaks läinud ja keskendusime kaldaäärsetele aladele, madalikele, heinaga kaetud aladele, kus haug peaks kudema. Proovisime püüda nii voblerite kui ka silikooniga, kala saime tol korral ainult silikooniga ja sedagi vähe. Hiljem selgus, et sattusime lihtsalt kehvale päevale, mil kala ei võtnud. Tol korral saime 2 mõõdus haugi ja mõned alamõõdulised, kala lasime loomulikult tagasi.

Ametlikele treeningutele läksime enne võistlust neljapäeval. Nimelt on enne igat valikvõistluste etappi neljapäeval ja reedel ametlikud treeningud. Otsustasime, et võtame treeningutest maksimumi ja teeme 2 pikka päeva, sest järv on meie jaoks uus ja kaks esimest treeningut andsid suhteliselt vähe infot. Kui päevas on ainult 5-6 võttu, siis seda statistikat on väga vähe selleks, et otsustada, kus on perspektiivsemad alad.

Esimesel ametlikul treeningul käisime läbi need kohad, mis tundusid meile perspektiivsed eelmisel mitteametlikul treeningul. Peab mainima, et kala oli seal täitsa olemas ja võtte oli päris palju. Püüdsime põhiliselt madalikel silikooniga, katsetasime ka voblereid, kuid nendega oli seal ebamugavam püüda. Samuti proovisime rooplekke, ka nendega oli võtte. Neljapäeva õhtuks oli meil selge, et vähemalt üks perspektiivne ala on meil leitud, kust on võimalik piisavalt stabiilselt saada mõõdus haugi. Natuke piinas meid kahtlus, et sellest lõigust meile kaheks päevaks ei piisa. Rääkides teiste sportlastega, jäi meil mulje, et püüdma peaks vähemalt 10 mõõdus haugi. Meie koht aga nii hea ei tundunud, et me sealt 10 mõõdus haugi saanud oleksime. Otsustasime reedel otsida veel perspektiivseid kohti ja igasuguseid variante B, C jne. Võistlustel peab alati olema varuvariante juhuks, kui ühes kohas võistluspäeval kala ei võta. Seda juhtub üsna tihti, et ühel päeval on ühes kohas kala aktiivne, teisel päeval on kala selles esimeses kohas täiesti alles, aga ei võta, võtab hoopis kuskil mujal. Tavaliselt seal, kus trenni ei teinud )

Niisiis, reedel leidsime ühe väga hea lõigu, kus oli väga palju haugi. Saime võtte praktiliselt iga ankurduse pealt, käisime läbi veel päris palju uusi kohti ja nägime võtte ka seal, aga teised kohad tundusid pigem lokaalsed. Meile meeldivad rohkem alad, mitte punktid, kus on võimalik suurema ala pealt stabiilselt kala korjata. Reede õhtul panimegi plaani paika, et reedel leitud ala on variant A, neljapäevane ala on variant B ja lokaalsed punktid on variandid C, D jne. Enne varianti A otsustasime siiski võistluspäeval proovida ühte lokaalset punkti, mis asus lähedal ja kus oli hea kontsentratsioon mõõdus haugi. Reedel hakkas mul valutama selg ja olin mures, kuidas ma 2 võistluspäeva vastu pean. Tuju oli siiski hea ja meile tundus, et leitud kohad lubasid kandideerida headele kohtadele.

Laupäeval hommikul selgus, et võistlejaid on oodatud 12-13 paadi asemel ainult 8. Aga pole hullu, jäänud on vaid kõige tugevamad ja konkurents on väga tihe. Seltskond on väga lahe ja sõbralik, hommikul oli lõbus, sõbralik tögamine kuulub ka asja juurde )

Hommikul oli huvitav vaadata, et 8-st paadist 7-l olid Yamaha mootorid taga ja vaid ühel kummipaadil teise tootja mootor. Samuti olid vist kõigil Respo haagised. See näitab, et oleme varustuse soetamisel teinud õiged valikud :) Rääkides varustusest, siis otsustasime peale minna piisavalt kergete ritvadega, sest lanti ja põhja oli vaja väga hästi tunnetada, muidu kala ei saanud, samas oli vaja piisavalt ressurssi, et saaks kala väsitamist forseerida enne, kui ta heintesse kinni jääb. Mina valisin Favorite New Spirit ridva, Lehar püüdis Favorite Fariandiga testiga kuni 20g. Vahepeal proovisime püüda ka Variant Vizoriga, mis mulle muidu väga meeldib, aga nende tingimuste jaoks jäi liiga võimsaks. Lantidest kasutasime erinevaid silikoonlante (Select, Keitech ja mingid nimetud landid veel) ja rantidel püüdsime vobleritega. Select silikooni kasutasime rohkem offsetkonksudega, sest ta ei ole nii pehme ja püsib kauem konksul. Keitechi kasutasime põhiliselt seal, kus sai püüda lahtise konksuga.

Kõlas stardisignaal, tormasime oma koha peale. Lähedalt alustas ka Denisi ja Aleksi paatkond. Kohe esimeses kohas nägime mõõdus haugi ära, mis läks kahjuks ära. Natukese aja pärast saime esimese mõõdus haugi. Esimene kinnipeetav läks ajutisesse kinnipidamisasutusse (aeraatorkasti), nullist väljas! Läksime oma perspektiivsesse kohta ja hakkasime püüdma. Kõige paremad punktid olid meil kaardiplotteris ja kavatsesime liikuda mööda neid punkte. Lowrance kaardiplotteri ja Motorguide vöörimootoriga on see väga lihtne, tuleb lihtsalt ekraanilt valida punkt ja mootor viib meid sinna ise. Punktid olid üsna lähedal ja niimoodi liikuda oli madalas vees väga mugav, ei hirmuta kala ka. Panime tähele, et tuule suund oli võrreldes reedega 180 kraadi muutunud, see pole hea märk. Esimestest kohtadest me kala ei saanud, kuigi reedel oli seal võtte küll. Oli selge, et kala ei ole täna nii aktiivne nagu treeningutel. Teisel tunnil meelitasime mõõdus haugi välja.

Liikusime edasi mööda oma punkte ja kolmandal tunnil saime kolmanda haugi. Tundus, et tänane tempo on 1 kala tunnis ja lootsime seega saada umbes 6 haugi. Siiski läks mõne aja pärast võtt veel kehvemaks. Saime vahepeal kaks 45,5cm haugi, vaid pool sentimeetrit jäi alammõõdust puudu, sellest oli kahju! Minu seljavalud läksid aina tugevamaks, pidin vahepeal võimlema ja otsima mugavamat poosi, aga miski ei aidanud, selg oli õhtuks täiesti läbi. Finišeerisime 4 haugiga, suurim haug 56cm (võistluse suurim kala), mis andis meile Denisi ja Aleksi järel teise koha. 4 paatkonda jäid paraku kalata, see tõestab, et võtt oli ikka väga nõrk.

Pühapäeval otsustasime startida sama strateegiaga ja kui on näha, et kala tuleb vähe, siis kolmandal tunnil minna proovima neljapäevaseid madalikke. Alustasimegi täpselt samast kohast, aga kala sealt ei saanud. Läksime uuesti samadesse kohtadesse, kust laupäeval 3 haugi saime ja hakkasime mööda oma punkte käima. Oli selge, et täna on võtt veel hullem kui eile, alguses ei saanud isegi alamõõdulise kalaga kontakti. Esimese mõõdus kala saime vist kolmanda tunni lõpus, milleks oli 800g ahven. Ahven rändas aeraatorkasti. Punkte saab küll ahvenaga vähem kui haugiga, aga vähemalt nullist väljas. Ahven tuli suurele silikoonile, kusjuures samasse kohta loopisime ka väikeseid ahvenalante, aga neid ahven ei võtnud. Pärast 3 tundi läksime variant B akvatooriumisse, mis asus suhteliselt kaugel, aga meie Astra 430 koos 30hj mootoriga liigub päris hästi, nii et saime endale pikemaid sõite lubada. Meist veidi ees liikus mööda meie punkte üks teine paatkond, aga nemad vist kala ei saanud. Me ka palju ei saanud, aga aeg-ajalt tilkus alamõõdulist haugi ja mingi hetk saime ka mõõdus haugi kätte. Selle üle oli väga hea meel ja see oli meie jaoks väga vajalik kala. Vahepeal võtsin seljavalude leevendamiseks valuvaigisteid, aga need ei aidanud, püüdsin edasi vaid tahtejõu najal.

Kui olime kõik oma punktid läbi käinud, otsustasime minna tagasi sinna, kust hommikul ahvena saime. 15 minutit enne lõppu saimegi teise veidi väiksema, kuid väga vajaliku, ahvena. Tänu sellele ahvenale möödusime Denisi ja Aleksi paatkonnast ja saavutasime teise koha. Neil oli ka 2 ahvenat ja haug, aga meie ahvenad olid suuremad, võitsime kõigest 15 punktiga! Kala lasime pärast kaalumist loomulikult tagasi, aeraatorkastis säilib kala väga hästi elusana.

Õhtul oli kohalikus pubis autasustamine ja väike afterparty. Kokkuvõttes oli väga huvitav võistlus, saime tundma õppida uut veekogu ja saime väärtuslikud kogemused veehoidlal. Treeningutel tundus kõik ilus ja lilleline ja me ei saanud aru, miks räägitakse, et Soodla veehoidla on kapriisne veekogu. Meil oli kahe treeningpäevaga kontakte umbes 60 haugiga. Siiski näitas Soodla võistluspäevadel oma iseloomu ja alles siis mõistsime, et kala võib ka väga kapriisne olla. Tunned, et kala on all olemas, aga ta ei võta. Sellises olukorras on väga lihtne alla anda, kuid meie võitlesime lõpuni!

Teksti autor: Alexander Andrusenko